Libahunt passage (lines)
Joseph Hilleary /
- Created on 2024-03-28 21:34:56
- Aligned by Joseph Hilleary
ChatGPT 3.5 Translation. Estonian to English
English
English
TIINA ( nutt muutub leegitsevaks vihaks ) : Mis te tahate minust ! Inimesteks loete ennast , aga olete hullemad kui kiskjad loomad ! Libahundiks ütlete mind ? - Olen jah , te ju teisiti ei taha ! Parem tuhatkorda hunt , hunt metsas huntide keskel , kui inimene parem ei ole , kui teie ! Hunt tapab ainult nälja pärast ja - hunt ei murra hunti , aga teie ! . . Ja arvate ennast paremaks minust ? Siin - hunt , uhke , ei lase ennast häbistada ! Aga teie - orjaverega võietud häbioksad vedelevad aedade taga maas , koerte lakkuda ! Hunt on vaba , teeb mis ta tahab , tuleb kui ta tahab , läheb kui ta tahab , armastab ja vihkab keda tahab ! Ja läheb teie seast , sest et ta teid - põlgab ! ( Astub uhkelt metsa poole , keegi ei takista teda , kõik on kui tarretanud . )
( Metsas vilguvad siin ja sääl pimedas korra pisikesed viirastuled , nagu hundi silmad Üles , mis kohe jälle kaovad . )
( Siis selle vaikuse keskelt ) :
VANEM INIMENE : Püha Jumal ! Jaanituli kustunud ! See ei tähenda hääd !
VANANAENE : Ja mets nii must ja kole ! Siia küll enam ei julge jääda !
( Tõusev hirm inimeste hulgas , tüdrukud ja naesed koguvad üksteise ümber hunikusse , lapsed ripuvad vanemate riiete küljes . Kõnekõmin ja hädaldamine , üksikud hakkavad minema , aegamööda kaovad kõik . Üksi järele jääb maas hõõgava tuleaseme juure Margus ; tema äritatud olekust on näha , et ta tumedate mõtetega võitleb . - Eemal seisavad Tammaru peremees ja perenaene , kes tusased ja Üksteisega ägedasti kõnelenud on , mis aegapidi kuuldavale tuleb . )
PEREMEES ( käsa laotades ) : No ütle ! . . Mis sa narriga ikka teed !
PERENAENE : Ammu oleks tüdruk vaja silma alt ära saata olnud !
PEREMEES : No ja , ära saata ! Kuidas teda äkki ära ajad ? Aga ega muud nõu üle ei jää ! Kes siis seda nüüd uskus , et ta tõega - ( käsa laotades ) oma häätegijatest ka ei hooli ja poega rahule ei jäta !
PERENAENE : Hunt ikka , mis hunt ! Mis ta inimestele ütles !
PEREMEES ( ähvardavalt ) : No tulgu tagasi !
PERENAENE ( Marguse poole astudes ) : Ära tuled ka või ?
MARGUS ( kaeblikult ) : Kuida ma tulen , kui nägid , et . . . ära jooksis ja ei tea , mis ta teeb !
PERENAENE ( armuta ) : Ei tee midagi !
PEREMEES ( pilkavalt ) : Sa ehk tahad ka metsa järele joosta ?
MARGUS ( murelikult ) : Kuhu mina temale järele tean minna !
( Metsas vilguvad siin ja sääl pimedas korra pisikesed viirastuled , nagu hundi silmad Üles , mis kohe jälle kaovad . )
( Siis selle vaikuse keskelt ) :
VANEM INIMENE : Püha Jumal ! Jaanituli kustunud ! See ei tähenda hääd !
VANANAENE : Ja mets nii must ja kole ! Siia küll enam ei julge jääda !
( Tõusev hirm inimeste hulgas , tüdrukud ja naesed koguvad üksteise ümber hunikusse , lapsed ripuvad vanemate riiete küljes . Kõnekõmin ja hädaldamine , üksikud hakkavad minema , aegamööda kaovad kõik . Üksi järele jääb maas hõõgava tuleaseme juure Margus ; tema äritatud olekust on näha , et ta tumedate mõtetega võitleb . - Eemal seisavad Tammaru peremees ja perenaene , kes tusased ja Üksteisega ägedasti kõnelenud on , mis aegapidi kuuldavale tuleb . )
PEREMEES ( käsa laotades ) : No ütle ! . . Mis sa narriga ikka teed !
PERENAENE : Ammu oleks tüdruk vaja silma alt ära saata olnud !
PEREMEES : No ja , ära saata ! Kuidas teda äkki ära ajad ? Aga ega muud nõu üle ei jää ! Kes siis seda nüüd uskus , et ta tõega - ( käsa laotades ) oma häätegijatest ka ei hooli ja poega rahule ei jäta !
PERENAENE : Hunt ikka , mis hunt ! Mis ta inimestele ütles !
PEREMEES ( ähvardavalt ) : No tulgu tagasi !
PERENAENE ( Marguse poole astudes ) : Ära tuled ka või ?
MARGUS ( kaeblikult ) : Kuida ma tulen , kui nägid , et . . . ära jooksis ja ei tea , mis ta teeb !
PERENAENE ( armuta ) : Ei tee midagi !
PEREMEES ( pilkavalt ) : Sa ehk tahad ka metsa järele joosta ?
MARGUS ( murelikult ) : Kuhu mina temale järele tean minna !
TIINA
(
tears
turn
into
blazing
anger
)
:
What
do
you
want
from
me
!
You
consider
yourselves
humans
,
but
you
are
worse
than
predatory
animals
!
You
call
me
a
werewolf
?
-
Yes
,
I
am
,
because
you
don
'
t
want
anything
else
!
Better
a
thousand
times
a
wolf
,
a
wolf
in
the
midst
of
wolves
,
than
a
human
who
is
no
better
than
you
!
A
wolf
kills
only
out
of
hunger
,
and
-
a
wolf
doesn
'
t
kill
another
wolf
,
but
you
do
!
.
.
.
And
you
think
yourselves
better
than
me
?
Here
-
a
wolf
,
proud
,
doesn
'
t
allow
itself
to
be
shamed
!
But
you
-
covered
in
the
shame
of
slavery
,
you
grovel
behind
fences
like
dogs
!
A
wolf
is
free
,
does
what
it
wants
,
comes
when
it
wants
,
leaves
when
it
wants
,
loves
and
hates
whom
it
wants
!
And
it
leaves
from
among
you
,
because
it
-
despises
you
!
(
She
strides
proudly
towards
the
forest
,
no
one
stops
her
,
everyone
is
as
if
frozen
.
)
( In the forest , small flickering lights appear here and there in the darkness , like the eyes of a wolf , which immediately disappear again . )
( Then from the midst of this silence ) :
OLDER MAN : Holy God ! The Midsummer fire extinguished ! This does not bode well !
OLDER WOMAN : And the forest so dark and eerie ! One surely dare not stay here anymore !
( Arising fear among the people , girls and women gather together in a heap , children cling to the clothes of the elders . Murmuring and lamenting , some start to leave , gradually everyone disappears . Only Margus remains by the smoldering fire ; his troubled state shows that he is struggling with dark thoughts . - Standing apart are the Tammaru master and mistress , who are angry and speaking fiercely with each other , their conversation gradually becoming audible . )
MASTER ( gesturing helplessly ) : Well , tell me ! . . What are you going to do with that fool !
MISTRESS : The girl should have been sent away long ago !
MASTER : Well , send her away then ! But how do you suddenly drive her away ? But there ' s no other way ! Who would have believed that she - ( gesturing helplessly ) doesn ' t care about her benefactors and won ' t leave my son alone !
MISTRESS : Still a wolf , what a wolf ! What she said to the people !
MASTER ( threateningly ) : She better come back !
MISTRESS ( approaching Margus ) : Are you coming back too ?
MARGUS ( plaintively ) : How can I come back , when you saw that . . . she ran away and who knows what she ' ll do !
MISTRESS ( mercilessly ) : She won ' t do anything !
MASTER ( mockingly ) : Maybe you want to run after her into the forest too ?
MARGUS ( anxiously ) : Where would I know to go after her !
( In the forest , small flickering lights appear here and there in the darkness , like the eyes of a wolf , which immediately disappear again . )
( Then from the midst of this silence ) :
OLDER MAN : Holy God ! The Midsummer fire extinguished ! This does not bode well !
OLDER WOMAN : And the forest so dark and eerie ! One surely dare not stay here anymore !
( Arising fear among the people , girls and women gather together in a heap , children cling to the clothes of the elders . Murmuring and lamenting , some start to leave , gradually everyone disappears . Only Margus remains by the smoldering fire ; his troubled state shows that he is struggling with dark thoughts . - Standing apart are the Tammaru master and mistress , who are angry and speaking fiercely with each other , their conversation gradually becoming audible . )
MASTER ( gesturing helplessly ) : Well , tell me ! . . What are you going to do with that fool !
MISTRESS : The girl should have been sent away long ago !
MASTER : Well , send her away then ! But how do you suddenly drive her away ? But there ' s no other way ! Who would have believed that she - ( gesturing helplessly ) doesn ' t care about her benefactors and won ' t leave my son alone !
MISTRESS : Still a wolf , what a wolf ! What she said to the people !
MASTER ( threateningly ) : She better come back !
MISTRESS ( approaching Margus ) : Are you coming back too ?
MARGUS ( plaintively ) : How can I come back , when you saw that . . . she ran away and who knows what she ' ll do !
MISTRESS ( mercilessly ) : She won ' t do anything !
MASTER ( mockingly ) : Maybe you want to run after her into the forest too ?
MARGUS ( anxiously ) : Where would I know to go after her !